Tihti sisaldavad koridorid ja ka keldriboksid teadmata päritoluga vana mööblit, katkisi kodumasinaid, maha võetud siseuksi jm, mis kujutavad endast tuleohtu ja mille koht on jäätmejaamas või prügimäel. Kui prügi teisaldada, tulevad selle tagant välja aga katkiste uste ja vaheseintega keldriboksid, mille muhklik põrandakate võib olla segu betoonist, liivast, mullast ja keraamilistest plaatidest.
Isegi siis, kui kogu ülejäänud majas ja korterites on elektrijuhtmestikud välja vahetatud, leidub keldrites endiselt tuleohtlikke elektrisüsteeme, alumiiniumjuhtmeid ja rippuvaid juhtmeotsi. Mida peaks tegema, et maja kelder vastaks tänapäevastele tuleohutusnõuetele?
Vabanege prügist
Seoses tuleohutusnõuetega peavad keldrite koridorid olema puhtad ja kergesti läbipääsetavad. Samuti peab ligipääs olema tagatud keldriboksidele, milles ei tohiks hoiustada mõttetut rämpsu.
Keldri koridorid ja tegelikult ka keldriboksid ei ole mõeldud amortiseerunud mööbli ja kodumasinate hoiustamiseks ning anonüümsete koduomanike otsus paigutada oma prügi keldrisse kujutab ohtu kõigile majaelanikele. Kõik läbipääsu takistav ja vananenud prügi tuleks toimetada vastavalt kas jäätmejaama, taaskasutuskeskusesse või prügimäele enne, kui keldri remonditöödega on võimalik alustada.
Vaadake kriitiliselt üle keldri ehitustehniline seisukord
Keldri seisukorra hindamisel tasub kasutada ehitusspetsialisti abi, kes oskab kindlaks teha nii põrandate ja konstruktsioonide seisukorra kui ka elektrisüsteemi ohutuse ja vajalike remonditööde ulatuse. Kui juba remonditööd ette võtta, tasub seda teha põhjalikult – puhastada kogu kelder ja vajadusel uuendada elektrisüsteem.
Samuti peaks kriitilise pilguga üle vaatama keldri põranda – juhul kui põrandalt vaatab vastu kombinatsioon murenenud betoonist, lahtisest liivast, tallatud mullast ja kohati keraamilistest plaatidest – tuleks valada kogu keldrile korralik aluspõrand. Seejärel saab keldriboksidele ehitada uued puidust vaheseinad ja paigaldada uued uksed.
Keldri vilets seisukord nullib ära nii trepikodades kui ka korterites tuleohutuse tagamiseks tehtud tööd, seades ohtu nii maja elanike maise vara kui ka tervise.
Kas keldri remonditöödeks on vaja ehitusprojekti?
Remonditööd ja värskendusremont ei nõua seaduse silmis alati projekti. Samas tasub ehitustööde täpse ulatuse ja mõistliku teostamiskäigu teada saamiseks küsida abi projekteerijalt, kes saab koostada ehitusprojekti või rekonstrueerimisprojekti.
Ehitusprojekti olemasolu annab tellijale eelise: projekti alusel on võimalik küsida ehitusfirmadelt võrdlevaid hinnapakkumisi, sest ehitustööde maht on selgelt määratletud.
Samuti võimaldab projekt jälgida ehitustööde kulgu ja kontrollida tööde vastavust projektis kirjeldatule, sest optimaalne tehniline lahendus tööde teostamiseks on projekteerija poolt juba välja pakutud. Ehitusprojekt aitab tellijat kaitsta remonditööde ja lisaliigutuste eest, mida projektijärgseks tuleohutuse tagamiseks tegelikult ei ole vaja teha.
Kuidas keldri remonditöödega alustada?
Esmalt vaadake keldrit kriitilise pilguga – kas selle välimus on vastavuses kogu ülejäänud maja seisukorraga või ilmselgelt ajast maha jäänud. Kui vastus on viimane, tasub esmase remonditööde mahu teada saamiseks ühendust võtta ehitusspetsialistiga, kes aitab koostada ehitusprojekti või renoveerimisprojekti keldri tuleohutuse tagamiseks.
Keldrite pindalad on üldjuhul suured ja remonditööd võivad osutuda kulukaks, kuid renoveerimata kelder nullib kõik trepikodades ja korterites tehtud pingutused tuleohutuse tagamiseks. Keldritulekahjude kustutamine on päästeametile keeruline – seal on palju põlevmaterjali, põlemistemperatuurid tõusevad kõrgele ja ligipääs tulekoldeni on raskendatud.
Soovite abi keldri remonditööde mahu hindamisel või remonditööde teostamisel? Saame aidata! Helistage meile 58 55 44 00, kirjutage info@ehitaja.com või võtke ühendust läbi kontaktivormi – vastame kiiresti!